10 viisi, kuidas mitte nutisõltuvusse sattuda

avoid-technologies

Nutisõltuvus kimbutab meid kõiki, sest tundub, et varsti ei saa isegi arsti käest rohtu tellida, kui ei pea mõnes veidras mobiiliaplikatsiooni ankeeti ära täitma. Vaatame viise, kuidas nutisõltuvusest lahti saada!

1. Lülita oma arvuti välja ja mine välja jalutama!

2. Võta sõpradega ühendust ja organiseerige midagi, mis pole absoluutselt elektroonika kasutamisega seotud.

3. Korralda õhtusööke, kuhu kutsutud inimesed peavad jätma kõik IT-vahendid esikusse.

4. Müü oma elektroonikaseadmed maha! Lisaks kenale rahasummale saad hakata elama nutivaba elu.

5. Tegele nutivabade hobidega. Paberist raamatute lugemine on väga hea algus.

6. Võitle oma ihade ja soovidega: sul pole vaja uuesti seda meilikasti kontrollida!

7. Võta vastutus oma elu valikute eest. Kui sa ei taha arvutit kasutada, siis ei saa mitte keegi sind selleks sundida.

8. Jaluta – või veel parem – jaluta meeletult palju! Kindlasti jäta jalutamise ajaks mobiiltelefon koju.

9. Naudi vaba loodust. Sul ei tule siis meeldegi, et nutiseadmed on üldse kunagi leiutatud!

10. Veeda oma perekonnaga rohkem aega. Perekond on parim viis kõikidest sõltuvustest lahti saamiseks. Nad vajavad sind seadmetest rohkem.

Tehnoloogia roll igapäevaelus

technologies-everyday-life

Me oleme hakanud ära unustama, millist olulist rolli on hakanud tehnoloogia meie argielus mängima. Mängleva kergusega kasutame nutitelefone, klõpsutame telekapulti ja kasutame muid tehnoloogilise ajastu hüvesid. Kunagi oli aeg, mil ronge peeti ohtlikuks, kuna kardeti, et nii kiiresti edasi liikumisel muutuvad inimesed šoki tõttu rumalamaks või lausa vaimuhaigeks. Tänaseks teab iga inimene omast kogemusest, et nii see paraku pole. Siiski on tehnoloogiad väga tugevalt meie igapäevaelu mustritesse sisse imbunud, mille tulemusel on argised tegevused igaveseks muutunud. Enam ei kavatse keegi niisama pesu pesta, vaid selle asemel kasutatakse pesumasinat. Samamoodi ei hakka keegi igavesti rätikut kasutades juukseid kuivatama, sest selle asemel on palju mugavam fööni rakendada. Nüüd vaatame lähemalt erinevaid mooduseid, kuidas on uued tehnoloogiad meie igapäevaellu imbunud ja seeläbi meie tegevusi suunavad.

Transpordiaplikatsioonid

Transpordiäpid on vaieldamatult muutnud seda, kuidas me ringi liigume, autoga sõidame, taksoteenuseid kasutame ja lennupileteid hangime. Kõik transporti puudutavad valikud on tehtud kõvasti lihtsamaks, sest need äpid aitavad kasutajakogemust mugavamaks muuta. Nende muutuste taga on tuhandete Silicon Valley’s ja muudes tulipunktides töötavate arvutispetside targad ajud ja väledad käed. Üks parimaid näiteid transpordiäpist on Uber. Nimelt aitab see transpordiäpp senisest odavamalt taksoteenust kasutada. Juriidilises mõistes pole tegu isegi klassikalise taksoteenusega, vaid pigem sõidujagamise teenusega. See on tekitanud mitmetes riikides arutelusid selle seaduslikkuse üle. Siiamaani pole väga tugevaid tülisid siiski tekkinud, kui kõrvale jätta mõnes regioonis Uberi ära keelamise. Kuid maismaatransport pole ainuke sektor, mis on kõvasti tehnoloogilistest arengutest puudutatud. Lennundus on sarnaselt maismaatranspordile tänu tehnoloogilistele arengutele kõvasti muutunud. Näiteks on võimalik lennupileteid osta mobiiltelefoni kaudu. Nii mõnedki lennufirmad pakuvad mobiilset aplikatsiooni, mille abil saab kähku krediitkaardiga makstes piletite eest tasuda.

Produktiivsusäpid

Produktiivsust tõstvad aplikatsioonid on asendamatud abimehed erinevates valdkondades tegutsevatele inimestele. Kui kasutad produktiivsust tõstvaid äppe, siis võid üsna kindel olla, et su tööga tegelemise määr kasvab üllataval kiirusel. Milles see fenomen täpselt seisneb? Need äpid aitavad sul viia fookust just konkreetselt sulle olulistele teemadele ja ülesannetele. Me kõik teame seda tunnet, kui tähelepanu läheb käest ja me hakkame tegema suvalisi kasutuid asju õigete ülesannete tegemise asemel. Seegi tuleneb tehnoloogiliste vahendite üleküllusest. Võime üsna kindlad olla, et aastasadu tagasi inimestel taolisi probleeme polnud. Raske on ette kujutada olukorda, kus keegi pidi mingit ülesannet lahendama ja seepeale haaras ta laualt suvalisi raamatuid ning hakkas neid läbi lappama. See oleks ju naeruväärne! Millegipärast aga on see meie arust täiesti normaalne nähtus, kui kasutame internetti või erinevaid nutiseadmeid. Just sellise taustsüsteemi tõttu ongi loodud produktiivsust tõstvad aplikatsioonid. Sinna saad panna kirja, mida soovid päeva jooksul saavutada ja üsna peatselt ongi sul võimalik ükshaaval äpi juhiseid järgides neid tegema hakata.

Vähem järjekordades seismist

Internetipõhised lahendused nii panganduses, riigijuhtimises kui konsultatsiooniteenustes on muutnud meie ootusi järjekordades seismise suhtes. Kunagi käis asi nii, et ühe dokumendi korda ajamiseks pidid seisma tükk aega pikas-pikas järjekorras, mis liikus enamasti teosammul edasi. Polnud sugugi võimatu, et pidid seisma järjekorras tervelt 3-4 tundi, eriti kehtis see Eestist suuremate riikide suhtes. Nüüd aga on meil olemas ääretu mugavus, sest väikeste dokumentide ja asjaajamiste korda tegemiseks piisab meile arvutist, netiühendusest ja vastava teenuse olemasolust. Näiteks, oletame, et soovid tellida endale uut passi. Kunagi pidid selleks minema vastavasse ametisse füüsiliselt kohale ja ootama tükk aega järjekorras. Tänapäeval piisab sellest, et lähed vastavale veebilehele, täidad veebipõhised ankeedid, teed läbi autentimise ID-kaardi abil ja peatselt oledki juba passi ootamise järjekorras. Nüüd piisab sul ainult sellest, et pead passile reaalselt järgi minema. Sama põhimõte puudutab väga paljusid pangateenuseid. Enam ei pea me lihtsalt pikka aega järjekordades seisma.

Kes saab tehnoloogia sektoris kõige rohkem palka?

Oeh, tehnoloogia sektor tekitab inimestes alati tunde, et seal liiguvad kõige suuremad rahad. Osaliselt ongi see tõsi, kuigi kohe kindlasti on vaja ära mainida, et oluline finants liigub ka energeetika, panganduse ja tootva tegevuse sektorites. Siiski võib üks tehnoloogilisel erialal lõpetanud üliõpilane tulevases elus loota pigem keskmisest kõrgemat palka, kuna suured tehnoloogiad aitavad meid igapäevaselt väga palju ja suur osa inimestest toetab selle sektori tegevust ühel või teisel moel: enamasti küll oma rahakotiga hääletades! Kui oleme jõudnud selleni, et tehnosektoris liiguvad suured summad, siis on sellele loogiline järgmine küsimus: “Aga kes saab ikkagi kõige rohkem?”. Selle välja selgitamiseks olemegi teinud järgneva ülevaate kõige tasuvamatest töökohtadest tehnoloogia sektoris.

Turvainsener

Turvainsenerid saavad palju palka sellepärast, et nende argipäevane tegevus aitab hoida suuri arvutisüsteeme kindla ja turvalisena. Nemad vastutavad selle eest, et keegi ei saaks firma süsteemidesse kergesti sisse häkkida ja seal palju pahandust teha. Mida vastutusrikkama tegevusega ettevõte on, seda suuremad võivad olla ka turvainseneride palgad.

Arvutiriistvara programmeerija

Arvutite riistvara programmeerijad võivad mõnikord saada tohutuid summasid, kuna nende õlul lasub koorem, mis koosneb kõige optimaalsemate ja hästi toimivate seadmete loomisest. See on küll vaieldav, ent nii mõnedki inimesed leiavad, et riistvara programmeerimine on tarkvaraga võrreldes veelgi keerulisem tegevus.

Tarkvara programmeerija

Siiski on vaja selles nimekirjas välja tuua tarkvara programmeerimisega tegelevad inimesed, sest nemadki saavad oma töö eest heldelt kompenseeritud. Väga paljud erinevad ettevõtted tahavad endale võtta tarkvara programeerijaid tööle, sest seda oskust läheb vaja nii meditsiinis, raamatupidamisest, inseneerias kui energeetikas.

Lahenduste arhitekt

Tegu on eriliste geeniustega, kes suudavad välja mõelda tavalise tarkvara ja riistvaraga võrreldes veelgi keerulisemaid süsteeme. Nad on justkui virtuaalse maailma arhitektid, kes oma tegevusega ehitavad terveid elektroonilisi linnu. Neile on kõvasti vähem töökohti, kui panna töökohtade arv joonele näiteks tarkvara programmeerimisega tegelevate inimestega, kuid need vähesemad töökohad on veel rohkem tasustatud.

Tarkvara arhitekt

Arvatavasti on tegu eriliselt hinnatud ametiga, sest tarkvara arhitektid ei tegele ainult koodi kirjutamisega. Nad mõtlevad välja ja disainivad keerulisi tarkvara kasutavaid aplikatsioone. Mõnikord võivad sellised töötajad aastas teenida üle 100 000 euro, kuid mõnes haruldases ettevõttes isegi rohkem. Siinkohal tasuks kellelgi, kes omab ligipääsu salastatud andmetele, kui palju teenib üks tarkvara arhitekst NASAs või FBIs!

Kõige paremad mobiiliäpid autoomanikele

Augmented Reality

Auto omamine pole tänapäeval mingi luksus, sest tundub nagu kõikidel oleks garaažis vähemalt üks auto. Osadel on neid isegi mitu ja luksusautode kogujatest miljonäridel võib neid olla kümnete kaupa. Seega, võib olla üllatav, et kohe alguses ei tekkinud tuhandete kaupa loovaid äppe autoomanikele. Tänaseks on see reaalsus kardinaalselt muutunud ja autoomanikud võivad leida oma neljarattalisega sõitmiseks või selle hooldamiseks väga palju erinevaid rakendusi. Nüüd vaatamegi kõige populaarsemaid ja kasulikemaid lahendusi lähemalt, et saaksid endale kindlaks teha, milliseid äppe pead kindlasti lähiajal endale mobiili või tahvelarvutisse alla laadima. Nael kummi!

TomTom

Kunagi oli vaja autosse võtta navigeerimiseks kaasa kopsakas GPS-seade, mis võttis ruumi ja oli suureks ahvatluseks pättidele, kes selle kaasa võtmiseks autoklaasi pidid purustama. Niiviisi tekkis korraga kaks kahju: GPS oli jalutama läinud ja pealekauba pidi autoklaasi kalli raha eest teeninduses ära asendama. Nüüd pole enam seda muret kuskil! Iga nutitelefoni abil on võimalik kasutada GPS-i asendavaid rakendusi ja TomTom on nende hulgast üks kõige paremaid. See maksab täisversioonina, ent see on iga dollarit väärt. TomTom proovib teha ära Google Mapsile, mis on tasuta, pakkudes informatsiooni kiiruskaamerate ja muude tee peal asetsevate takistuste või ohtude kohta. Selle kasutajapoolne liides on üsna hea ja sisaldab vähem üleliigset informatsiooni ning funktsioone võrreldes Google poolt toodetud rakendusega. Siiski eelistavad paljud autojuhid Google Maps lahendust just viimase olematu hinna tõttu. Eks igaüks peab oma lõpliku otsuse ise tegema, ent TomTom on mõistlik valik kõigile, kes tahavad autoga sõita eriti pikki vahemaid, mis nõuab omaette keskendumist ja pühendumist.

Autokaamerad

Autokaamerad maksavad eraldi üsna suure summa raha, kuid õnneks on tulnud mõned nutikad äpiloojad välja lahendustega, mille puhul pole autosse eraldi kaamerat vaja soetada. See tähendab seda, et pead alla tõmbama iPhone rakenduse, mis muudab sinu mobiiltelefoni autokaameraks. See on väga kasulik asi, mida omada, kuna see aitab kõikvõimalike kindlustusteemade puhul esitada täiesti erapooletut materjali. Autokaamerad said eriti populaarseks Venemaal, kuna seal muutus vahepeal tavaliseks, et inimesed viskusid hästi aeglaselt sõitvate autode kapotile, jäljendades autoõnnetust, et nõuda raha välja kindlustusandjalt ja “otsa sõitnud” autojuhilt.

AutoMate

Põhimõtteliselt on tegu sinu paarimehega autos, pakkudes kõikvõimalikku meelelahutust ja integratsiooni erinevate muude aplikatsioonidega nagu telefonikõned, sõnumite saatmine, Google Maps ja muusikaäpid. Selle kasutajaliides on tehtud võimalikult lihtsaks ja mugavaks just nimelt autojuhile mõeldes, kuna AutoMate pole absoluutselt mõeldud muude seadmete optimeerimiseks, kuna igal selle disainimise minutil on nii disainerid kui insenerid mõelnud selle kasutuskõlblikkuse peale just tänapäevastes autodes.

Find My Car

Oled sa kunagi suurel parkimisplatsil tundnud, et sul pole enam õrna aimugi, kuhu sa auto parkisid? Kui see tuleb tuttava tundena ette, siis tasub mõelda Find My Car aplikatsiooni hankimise peale. Nimelt kasutab see äpp internetti ja GPS-i abil positsioneerimist, et leida üles, kuhu kohta sa ikkagi oma neljarattalise kaaslase parkisid. Viimane versioon sellest äpist kasutab isegi augmenteeritud reaalsuse tehnoloogiat, mis muudab selle eriti vingeks ja unikaalseks rakenduseks.

Waze

Tegu on ülemaailmsel tasandil tohutult populaarse aplikatsiooniga. Selle äpi usaldusväärsuses on veendunud üle maailma tervelt 50 miljonit kasutajat, kelle arv on igapäevaselt tõusujoones. Mis on Waze aplikatsiooni fenomen? See mobiilne rakendus aitab sul hoida end kursis teeoludega, kaartidega ja see äpp pakub isegi võimalust hääljuhtimiseks. Üks kõige põnevamaid leide selle äpi funktsioonides on see, et Waze annab märku, kui mõni su Facebooki sõbralistis olev isik liigub sama sihtkohta suunas. Kõige parem on Waze’i juures see, et tegu on täiesti tasuta rakendusega!

Uued tehnoloogiad panganduses

bank-technologies

Pangad on ühed kõige traditsioonilisemad insitutsioonid ühiskonnas. Pangad peavadki sellise käitumisega olema, kuna klientide ja pangaomanike vaheline suhe põhineb ainult usaldusel. Seetõttu peab pank näima pidevalt võimalikult usaldusväärne, sest vastasel juhul võivad kliendid hakata sidemes kahtlema ning kõige hullemal juhul on tulemuseks finantsiline krahh. Järgnevalt mõtleme selle peale, milliseid uusi tehnoloogiaid on vaatamata pangasektori jäikusele siiski hakatud katsetama või mida plaanitakse tulevikus rakendama hakata.

Biomeetrilised lahendused

Kujuta ette olukorda, kus tahad sularaha võtta automaadist välja, kuid sa ei pea selleks mitte ühtki PIN-koodi kuhugi sisestama. Tekitab umbusku? Selline tunne võib ju tekkida, aga tegelikult on see täiesti reaalne võimalus tuleviku panganduses. Nimelt hakatakse üha enam mõtlema selle peale, et panganduse sektoris on võimalik kasutada biomeetrilisi lahendusi. Teisisõnu tähendab see seda, et lähed pangakontorisse ja enne raha välja võtmist pead end ainult sõrmejälje abil tuvastama. Tegelikult pole sõrmejälg ainuke lahendus, vaid enda tuvastamiseks oleks teoreetiliselt võimalik ka silma võrkkesta skaneerida või isegi hingeõhu abil DNAd testida. Kõik need lahendused võivad tunda tänasel päeval futuristlikud, ent suur tõenäosuses on see, et juba aastakümnete pärast võime kõik PIN-koodid ära unustada ja ainult oma sõrme või mõne muu kehaosa abil hakata raha välja võtma.

Nutikas pank otse autos

Teadupärast on hakanud autodki üha nutikamaks muutuma ja nüüd on võimalik isegi kõige uuematele autodele aplikatsioone installeerida. Üks Hispaania pank tuli välja ideega, et pangateenustele võiks saada oma isiklikus autos ligi pääseda. See on üllatav idee, mis hakkas koheselt potentsiaalsetele klientidele meeldima. Loomulikult on selle juures üks murekoht. Kuidas pääseda ligi pangateenustele, kui auto juhtimine eeldab ideaalis täielikku keskendumist? Briljantsed mõtlejad selle idee taga tulid välja konkreetse lahendusega. See aplikatsioon oleks hääljuhitav, mis tähendab seda, et terve aeg oleks võimalik oma silmadega jäägitult teele ja juhtimisele keskenduda. Kui soovid teada näiteks oma kontojääki, siis teed seda kõneldes ja pangaaplikatsioon vastab sulle samamoodi heli abil.

Nutikellad

Nutikellad on kohe kindlasti väga tugev teema elektroonikas, mis tulevikus aina enam populaarsust juurde võidab. Hea näide sellest uuest tehnoloogia lainest on Apple Watch ja selle konkurendid. Nüüd on pangad selle trendi avastanud ja mõtlevad välja erinevaid variante, kuidas oleks võimalik nutikellade abil pääseda ligi pangakontole. Võib-olla on naiivne ette kujutada, et nutikella abil saaks reaalselt rahasid liigutama hakata, kui kontojäägi või määratud maksete üle kontrollimiseks peaks pisike ekraan küll piisav olema.

Tehisintellekti kasutamine

See pole enam tulevik, vaid see käib juba paljudes pankades. Ei, see ei tähenda sugugi seda, et teisel pool letti istuks pangatelleri asemel hoopis robot. Pigem keskendub tehisintellekti teema hoopiski sellele, kuidas toimub klientide andmete töötlemine, harjumuste välja selgitamine ja võimaliku turundustegevuse optimeerimine. Kui kunagisel ajal oli selleks vaja ühte tarka (tegelikult mitu kontoritäit) inimest koos kalkulaatoriga, siis nüüd toimub masina isiklik õppimine. Arvuti saab üha rohkemate ülesannetega tegeledes aina “targemaks”, mistõttu oskab ta pangaomanikele tuua välja konkreetseid viise, kuidas optimeerida tegevust ja millised on klientide pangateenuste kasutamise harjumused. Põnev ja hirmutav samaaegselt!

Digitaalsed tšekid

Jah, tšekkide kirjutamine on tänaseks päevaks enamjaolt maailmas täiesti moest läinud. Nüüd aga proovivad pangad seda tegevust taaselustada digitaalsete tšekkide näol. Need on paberkandjatega võrreldes turvalisemad ja paha ei tee seegi, et need säästavad tunduvalt rohkem loodust, kui paberi peale trükitud tšekid. Kindlasti on siiski arutelu sellel teemal, kas häkkerid ja kräkkerid ei taha mitte tšekke hakata võltsima või tšekkide virtuaalsesse hoiualasse hakata sisse tungida. Need on reaalsed variandid, aga samas peab meeles pidama, et teatavad ohud säilivad kõikide uute tehnoloogiliste lahenduste puhul ja sellega ei saa otseselt midagi ette võtta. Keegi ei hakka olemasolevaid innovaatilisi plaane lihtsalt sellepärast katkestama, et need tunduvad kellelegi potentsiaalselt ohtlikud.

Augmenteeritud reaalsus

Google Glass on seda juba üritanud ja nii mõnedki mobiiliäpid proovivad raha teenida augmenteeritud reaalsuse teema pealt. See tähendab seda, et läbi fotosilma näed tavalist reaalsust, kuid sellele on juurde lisatud erinevaid virtuaalseid täiendusi. Näiteks võid ringi kõndida virtuaalprillid peas ja näha tavalist tänavat, kuid poodide kohal hõljuvad teabekastikesed avamisaegade või muu vajaliku info kohta. Panganduses leiduks augmenteeritud reaalsusele palju kasutusalasid, kui otse loomulikult on tegu üsna kuluka ettevõtmisega, mistõttu ei pruugi kohe alguses paljud panganduslikud ettevõtted selle uue trendiga kaasa minna. Pigem oodatakse veel mitmeid aastaid, et tehnoloogia muutuks odavamaks ja inimmassid oleksid sellega rohkem harjunud.

Kuidas uued tehnoloogiad meid muudavad?

new-technologies-brain

Selles pole enam kahtlustki, et uued tehnoloogiad on niivõrd tugevalt meie maailmasse tunginud, et need on hakanud jäädavalt muutma, kuidas me elame ja töötame. See aga tekitab uusi küsimusi juurde. Kui teadlikud oleme me enam sellest, mida tehnoloogia meie ajudega teeb? Teadlased on hakanud seda asja uurima ja on tulnud välja mitmete huvitavate avastustega. Osad nendest leidudest on tõsisemad ja neuroloogilisel tasandil nähtavad, ent teised on pigem psühholoogilist laadi ning ei pruugi niivõrd hirmutavad olla.

Filtrimull

Alustamegi sellest, mis on pigem psühholoogilisemat laadi muutus. Nimelt kasutatakse üha enam meie informatsiooni jaotamiseks, organiseerimiseks ja grupeerimiseks erinevaid algoritme, mis ideaalis filtreerivad veebiavarustest välja just meid huvitava materjali. Mõningad nendest filtritest on kasutusel näiteks Facebooki uudistevoos, Google otsingus ja YouTube soovitatud videodes. Iseenesest pole selles ju mitte midagi halba, sest me saame nende lahenduste kaudu just seda informatsiooni ja sisu, millest me päriselt huvitatud oleme. Siiski tekitab see osades inimestes ebakindlust, sest see võib ju küll meid aidata, aga samas võib see meid “pimedaks” muuta info suhtes, mida otsustab arvuti meile mitte näidata. Teadupärast on kõige efektiivsemate ja teadlikemate otsuste tegemiseks vaja võimalikult palju ja tasakaalustatud teavet. Filtrimulliks nimetataksegi seda olukorda, kui suur osa meie saadavast infost on läbi filtreeritud ja meile esitatakse seda, mida me ootame kuulda või lugeda. Filtrimulli vastu aitavad erinevad strateegiad. Näiteks tasub lülitada Google otsingumootori seadetes välja täielikult isiklike eelistuste kasutamine.

Mälu kahanemine

Kuna meil on ligipääs nii suurele hulgale informatsioonile, siis on hakanud aju sellega harjuma, kuna igapäevaselt ei ole vaja nii suurt kogust teavet peas hoida. Lihtsam on hoida bioloogilisi ressursse kokku ja kasutada neid seal, kus neid on reaalselt ka rohkem vaja. Selle tulemusel oleme hakanud üha rohkem lootma selle peale, et leiame erinevatele probleemidele Googlest või muudest internetis asuvatest otsingumootoritest endale sobiva vastuse. Fakte ei taheta koolis enam õppida, kuna “alati saab ju internetist üle kontrollida”. Seega võime minna isegi nii kaugele, et öelda, et tõepoolest on hakanud inimeste mälumaht vähenema. See ei pruugi sugugi negatiivne areng olla, kuna see peaks vabastama meil juba eksisteerivaid kognitiivseid ressursse muude asjade tegemiseks. Kui me ei kasuta jooksvalt mälu, siis ehk leiame hoopis vabanenud energia abil lahendusi maailma suurimatele probleemidele? See võib kõlada sarkastiliselt, ent teataval määral on sellel mõttel tõepõhi all.

Võrgustikes mõtlemine

Öeldakse, et internet jäljendab seda, kuidas meie aju loomulikul teel töötab. Internetis liigume ju hüperlinkide abil ühest kohast teise. Teadlased on avastanud, et see tegevus meenutab vägagi seda, mis meie peades bioloogiliselt toimub. Nimelt me liigume igapäevaste asjade peale mõeldes samuti ühest teemast teise, justkui nagu oleksime internetis! Seepärast võibki arvuti kasutamine ja täpsemalt internetis aja veetmine meile niivõrd loomuliku tegevusena tunduda. Põhjus on lihtne: see jäljendab meie mõttemaailma ja neuroloogilisi protsesse täiuslikult! Selles vallas on teadlastel veel vaja palju tööd teha, kuna kõik ühendused ja sarnasused ei pruugi tegelikku olukorda ning reaalsust peegeldada. Näiteks pole kindel, kas me lihtsalt “kopeerime” ideed internetist, uurides inimeste ajusid, või on selle juures tõepoolest objektiivne sarnasus.

Rohkem sidemeid

Kohe kindlasti on uute tehnoloogiate tuleku juures üks kõige olulisemaid arenguid see, et meil on tekkinud rohkem sidemeid ja võrgustikke teiste inimestega. Need sidemed ei pruugi alati väga tugevad olla, kuid need siiski mõjutavad meie igapäevast elu. Sõpruse definitsioon on hakanud muutuma ja isegi uusi suhteid luuakse eelmiste ajastutega võrreldes üsnagi teistmoodi. Tinder on üks suurepärane näide sellest, kuidas uued tehnoloogiad on hakanud ümber defineerima viise, mil moel oleme siiamaani asju lahti mõtestanud. Eelmisel sajandil pidi minema pubisse või klubisse, et kohata uusi inimesi, kuid nüüd on võimalik alla laadida mobiiltelefoni jaoks toodetud aplikatsioon, mille abil koheselt inimesi kohtama hakata. Mõned kriitilisemad jälgijad väidavad, et see viib armastuse mõiste lahtumiseni. Progressiivsemad inimesed väidavad aga vastu, et armastus ei kao kuhugi ja inimesed on läbi aegade seda pidanud otsima. Lihtsalt nüüd on meil selleks olemas mugavamad tehnoloogiad.

Tulevikutehnoloogiad, mis võivad reaalsuseks saada

future-technologies

Tehnoloogiad ümbritsevad meid ja arenevad pidevalt, et inimkonna käekäiku mugavamaks ning sujuvamaks muuta. Kui mõtleme tagasi viimaste sadade aastate peale, siis võib julgelt tõdeda, et maailmas on erinevate uute tehnoloogiate ja leiutiste pealetung olnud ehmatavalt tugev. Mõelgem interneti, printerite, arvutite, lennukite ja geneetikateaduse peale. Kõik need alad on ühel või teisel moel edasi arenenud ja inimestele tervikuna uusi lahendusi ning võimalusi pakkunud. Tehnoloogia ei tähenda ainult elektroonikat või transpordivahendeid. Isegi hambapasta on omaette tehnoloogia, kuna selle tootmiseks läheb vaja tehnikat ja seda on ette valmistanud insenerid. Nüüd aga heidame pilgu tulevikku, et mõista, milliseid põnevaid, ehmatavaid ja kasulikke tehnoloogiaid võib lähitulevikus meie ellu ootamatult maanduda. Milline sind kõige rohkem üllatab?

Päikesekreem tableti kujul

Oled sa kunagi unistanud sellest, et ei peaks panema peale tugevalt lõhnavat ja üsna imeliku konsistentsiga päikesekreemi? Paljud inimesed vihkavad päikesekreemi peale panemist, mistõttu on teadlased hakanud mõtlema võimalike alternatiivide peale. Mõned geniaalsed isikud tulid välja avastusega, et korallid kaitsevad end samuti päikese eest ja pärast seda läksid koheselt teadlased laborisse täpsemaid lahendusi välja uurima. Tõepoolest võttis see tükk aega, ent UV-kaitsega tablett kaitseb nii nahka kui silmi päikese kahjuliku mõju eest ning seda UVA- ja UVB-kiirte vastu. Seega on tegu täieliku kaitsega, mida on inimesed juba tükk aega oodanud. Võimaliku maksumuse kohta täpsem info puudub, kuid võib arvata, et see kindlasti ei hakka kuuluma kõige odavamate ravimite hinnaklassi. Tegu on siiski mugavustootega, sest alati on võimalik päikesekreemi hankida või lihtsalt vältida päikese käes pikaaegset viibimist. Mõningad poliitikud on juba sõna võtnud, et tegu on luksuskaubaga, mistõttu luksusmaksuga riikides peaks minema päikesekaitset pakkuv tablett erimaksu alla.

Elusa mammuti kloonimine

Jaapanis on käinud eksperimentaalse bioloogia katsed, mille eesmärk on elustada mammut. See liik pole juba tükk aega maapinnal kõndinud, kuid esimesed katsed on andnud lootust, et see võib tõelisuseks saada. See tuletab meelde filmi nimega “Jurassic Park”, kus klooniti ja äratati ellu iidseid dinosauruseid, keda polnud maailm miljoneid aastaid näinud. Dinosauruseid pole küll veel keegi tahtnud ellu äratama hakata, ent mammuti plaan on tõesti reaalne asi, mida teadlased kaaluvad ja näevad realistliku variandina. Viimati pakuti mammuti sündimise ajaks 2016. aasta, aga ilmselt venib see veel kümnete aastate taha, kuna tegu on tõeliselt ressursimahuka ettevõtmisega. Pealegi tekib alati küsimus, et kuhu ikkagi mammut panna ja mida temaga täpsemalt ette võtta. Kui eetiline oleks panna mammuti tugeva klaasi taha, et inimesed saaksid teda raha eest vaatamas käia? Pealegi tekitab kloonimine rahva seas palju hirmu, sest kui on juba võimalik mammuteid kloonida, siis kui kaugel on inimese kloonimine? Ja see on juba paljude jaoks väga hirmutav ja eemaletõukav variant, millest ei taheta isegi rääkima hakata.

Laserid, mis parandavad haavu

2017. aastal võib tulla turule esimene laserpliiats, mille põhiline eesmärk on vigastuse tekkimisel haava kinni põletamine. See on kindlasti kasulik tööriist kõigile, kes tegelevad seiklusliku spordiga, sest tihti võib tulla ette õnnetusi, mille käigus tekivad lahtised haavad. Olles tsivilisatsioonist eemal, võib tekkida niivõrd ohtlik olukord, et inimene jookseb verest tühjaks enne, kui talle tulevad järgi parameedikud. Küll aga on laserpliiatsi olemasolu korral võimalik ise kõige esmase abi endale ära anda, misjärel on rohkem aega professionaalseid meditsiiniga tegelevaid inimesi ära oodata. Hetkel pole veel selgunud, millise hinnaga taoliseid pliiatseid müüma hakatakse, aga võib julgelt arvata, et odavad need ei ole. Pigem hakatakse neid müüma spetsiaalsetes matka- ja ekstreemreiside tooteid pakkuvates poodides. Iseenesest võivad sellised lasertooted hakata huvi pakkuma ka meditsiini valdkonnas töötavatele inimestele, sest laseri abil saaks kiiresti lahtiseid veresooni sulgeda. Tulevik näitab, milliseid täpsemaid kasutusvõimalusi laserpliiatsile kokkuvõttes leitakse.

Putukasuurused robotid

Tänapäeval pole robotid enam sugugi midagi, mis kuuluks futurismi või ulmefilmide valdkonda. Isegi Tallinna tänavatel on ringi liikumas nähtud (küll koos omanikuga) roboteid, kes filmivad või mõõdavad vahemaid. See on alles algus. Käivad kõlakad, et juba paari aasta pärast võib olla sõjaväel kasutuses miniatuursed, putuka suurused robotid, mille abil saab teha spioonitööd senisest tunduvalt efektiivsemalt. Esiteks ei näe vaenlased putukat, kui see on niivõrd pisike ja kui isegi näevad, siis võivad nad arvata, et tegu on tavalise putukaga. Sellise roboti külge saaks panna kaamera, mikrofoni, videovõimaluse ja mõnikord isegi vajalikku WiFi-ühendust toetava ruuteri komplekti.

Õnnetusekindlad autod

Selle suhtes on paljud inimesed väga skeptilised, kuid väidetavalt on Volvo hakanud taoliste maanteelaevade kallal juba töötama. Nimelt kasutatakse tehnoloogiana radarit, sonarit ja muid kajaloode ning selle abil tehakse kindlaks, kas eestpoolt on tulemas mõni ohtlik auto või on juht ise tegemas eluohtlikke manöövreid. Need autod võivad küll elusid päästa, sest ainuüksi Ameerikas saab igal aastal 30 000 inimest autoõnnetustes surma. Kui kasvõi pooled inimesed sõidaksid taoliste superautodega, siis väheneks see kaotatud elude arv 15 000 peale.