Kuidas uued tehnoloogiad meid muudavad?

Selles pole enam kahtlustki, et uued tehnoloogiad on niivõrd tugevalt meie maailmasse tunginud, et need on hakanud jäädavalt muutma, kuidas me elame ja töötame. See aga tekitab uusi küsimusi juurde. Kui teadlikud oleme me enam sellest, mida tehnoloogia meie ajudega teeb? Teadlased on hakanud seda asja uurima ja on tulnud välja mitmete huvitavate avastustega. Osad nendest leidudest on tõsisemad ja neuroloogilisel tasandil nähtavad, ent teised on pigem psühholoogilist laadi ning ei pruugi niivõrd hirmutavad olla.

Filtrimull

Alustamegi sellest, mis on pigem psühholoogilisemat laadi muutus. Nimelt kasutatakse üha enam meie informatsiooni jaotamiseks, organiseerimiseks ja grupeerimiseks erinevaid algoritme, mis ideaalis filtreerivad veebiavarustest välja just meid huvitava materjali. Mõningad nendest filtritest on kasutusel näiteks Facebooki uudistevoos, Google otsingus ja YouTube soovitatud videodes. Iseenesest pole selles ju mitte midagi halba, sest me saame nende lahenduste kaudu just seda informatsiooni ja sisu, millest me päriselt huvitatud oleme. Siiski tekitab see osades inimestes ebakindlust, sest see võib ju küll meid aidata, aga samas võib see meid “pimedaks” muuta info suhtes, mida otsustab arvuti meile mitte näidata. Teadupärast on kõige efektiivsemate ja teadlikemate otsuste tegemiseks vaja võimalikult palju ja tasakaalustatud teavet. Filtrimulliks nimetataksegi seda olukorda, kui suur osa meie saadavast infost on läbi filtreeritud ja meile esitatakse seda, mida me ootame kuulda või lugeda. Filtrimulli vastu aitavad erinevad strateegiad. Näiteks tasub lülitada Google otsingumootori seadetes välja täielikult isiklike eelistuste kasutamine.

Mälu kahanemine

Kuna meil on ligipääs nii suurele hulgale informatsioonile, siis on hakanud aju sellega harjuma, kuna igapäevaselt ei ole vaja nii suurt kogust teavet peas hoida. Lihtsam on hoida bioloogilisi ressursse kokku ja kasutada neid seal, kus neid on reaalselt ka rohkem vaja. Selle tulemusel oleme hakanud üha rohkem lootma selle peale, et leiame erinevatele probleemidele Googlest või muudest internetis asuvatest otsingumootoritest endale sobiva vastuse. Fakte ei taheta koolis enam õppida, kuna “alati saab ju internetist üle kontrollida”. Seega võime minna isegi nii kaugele, et öelda, et tõepoolest on hakanud inimeste mälumaht vähenema. See ei pruugi sugugi negatiivne areng olla, kuna see peaks vabastama meil juba eksisteerivaid kognitiivseid ressursse muude asjade tegemiseks. Kui me ei kasuta jooksvalt mälu, siis ehk leiame hoopis vabanenud energia abil lahendusi maailma suurimatele probleemidele? See võib kõlada sarkastiliselt, ent teataval määral on sellel mõttel tõepõhi all.

Võrgustikes mõtlemine

Öeldakse, et internet jäljendab seda, kuidas meie aju loomulikul teel töötab. Internetis liigume ju hüperlinkide abil ühest kohast teise. Teadlased on avastanud, et see tegevus meenutab vägagi seda, mis meie peades bioloogiliselt toimub. Nimelt me liigume igapäevaste asjade peale mõeldes samuti ühest teemast teise, justkui nagu oleksime internetis! Seepärast võibki arvuti kasutamine ja täpsemalt internetis aja veetmine meile niivõrd loomuliku tegevusena tunduda. Põhjus on lihtne: see jäljendab meie mõttemaailma ja neuroloogilisi protsesse täiuslikult! Selles vallas on teadlastel veel vaja palju tööd teha, kuna kõik ühendused ja sarnasused ei pruugi tegelikku olukorda ning reaalsust peegeldada. Näiteks pole kindel, kas me lihtsalt “kopeerime” ideed internetist, uurides inimeste ajusid, või on selle juures tõepoolest objektiivne sarnasus.

Rohkem sidemeid

Kohe kindlasti on uute tehnoloogiate tuleku juures üks kõige olulisemaid arenguid see, et meil on tekkinud rohkem sidemeid ja võrgustikke teiste inimestega. Need sidemed ei pruugi alati väga tugevad olla, kuid need siiski mõjutavad meie igapäevast elu. Sõpruse definitsioon on hakanud muutuma ja isegi uusi suhteid luuakse eelmiste ajastutega võrreldes üsnagi teistmoodi. Tinder on üks suurepärane näide sellest, kuidas uued tehnoloogiad on hakanud ümber defineerima viise, mil moel oleme siiamaani asju lahti mõtestanud. Eelmisel sajandil pidi minema pubisse või klubisse, et kohata uusi inimesi, kuid nüüd on võimalik alla laadida mobiiltelefoni jaoks toodetud aplikatsioon, mille abil koheselt inimesi kohtama hakata. Mõned kriitilisemad jälgijad väidavad, et see viib armastuse mõiste lahtumiseni. Progressiivsemad inimesed väidavad aga vastu, et armastus ei kao kuhugi ja inimesed on läbi aegade seda pidanud otsima. Lihtsalt nüüd on meil selleks olemas mugavamad tehnoloogiad.