Kuidas uued tehnoloogiad meid muudavad?

Selles pole enam kahtlustki, et uued tehnoloogiad on niivõrd tugevalt meie maailmasse tunginud, et need on hakanud jäädavalt muutma, kuidas me elame ja töötame. See aga tekitab uusi küsimusi juurde. Kui teadlikud oleme me enam sellest, mida tehnoloogia meie ajudega teeb? Teadlased on hakanud seda asja uurima ja on tulnud välja mitmete huvitavate avastustega. Osad nendest leidudest on tõsisemad ja neuroloogilisel tasandil nähtavad, ent teised on pigem psühholoogilist laadi ning ei pruugi niivõrd hirmutavad olla.

Filtrimull

Alustamegi sellest, mis on pigem psühholoogilisemat laadi muutus. Nimelt kasutatakse üha enam meie informatsiooni jaotamiseks, organiseerimiseks ja grupeerimiseks erinevaid algoritme, mis ideaalis filtreerivad veebiavarustest välja just meid huvitava materjali. Mõningad nendest filtritest on kasutusel näiteks Facebooki uudistevoos, Google otsingus ja YouTube soovitatud videodes. Iseenesest pole selles ju mitte midagi halba, sest me saame nende lahenduste kaudu just seda informatsiooni ja sisu, millest me päriselt huvitatud oleme. Siiski tekitab see osades inimestes ebakindlust, sest see võib ju küll meid aidata, aga samas võib see meid “pimedaks” muuta info suhtes, mida otsustab arvuti meile mitte näidata. Teadupärast on kõige efektiivsemate ja teadlikemate otsuste tegemiseks vaja võimalikult palju ja tasakaalustatud teavet. Filtrimulliks nimetataksegi seda olukorda, kui suur osa meie saadavast infost on läbi filtreeritud ja meile esitatakse seda, mida me ootame kuulda või lugeda. Filtrimulli vastu aitavad erinevad strateegiad. Näiteks tasub lülitada Google otsingumootori seadetes välja täielikult isiklike eelistuste kasutamine.

Mälu kahanemine

Kuna meil on ligipääs nii suurele hulgale informatsioonile, siis on hakanud aju sellega harjuma, kuna igapäevaselt ei ole vaja nii suurt kogust teavet peas hoida. Lihtsam on hoida bioloogilisi ressursse kokku ja kasutada neid seal, kus neid on reaalselt ka rohkem vaja. Selle tulemusel oleme hakanud üha rohkem lootma selle peale, et leiame erinevatele probleemidele Googlest või muudest internetis asuvatest otsingumootoritest endale sobiva vastuse. Fakte ei taheta koolis enam õppida, kuna “alati saab ju internetist üle kontrollida”. Seega võime minna isegi nii kaugele, et öelda, et tõepoolest on hakanud inimeste mälumaht vähenema. See ei pruugi sugugi negatiivne areng olla, kuna see peaks vabastama meil juba eksisteerivaid kognitiivseid ressursse muude asjade tegemiseks. Kui me ei kasuta jooksvalt mälu, siis ehk leiame hoopis vabanenud energia abil lahendusi maailma suurimatele probleemidele? See võib kõlada sarkastiliselt, ent teataval määral on sellel mõttel tõepõhi all.

Võrgustikes mõtlemine

Öeldakse, et internet jäljendab seda, kuidas meie aju loomulikul teel töötab. Internetis liigume ju hüperlinkide abil ühest kohast teise. Teadlased on avastanud, et see tegevus meenutab vägagi seda, mis meie peades bioloogiliselt toimub. Nimelt me liigume igapäevaste asjade peale mõeldes samuti ühest teemast teise, justkui nagu oleksime internetis! Seepärast võibki arvuti kasutamine ja täpsemalt internetis aja veetmine meile niivõrd loomuliku tegevusena tunduda. Põhjus on lihtne: see jäljendab meie mõttemaailma ja neuroloogilisi protsesse täiuslikult! Selles vallas on teadlastel veel vaja palju tööd teha, kuna kõik ühendused ja sarnasused ei pruugi tegelikku olukorda ning reaalsust peegeldada. Näiteks pole kindel, kas me lihtsalt “kopeerime” ideed internetist, uurides inimeste ajusid, või on selle juures tõepoolest objektiivne sarnasus.

Rohkem sidemeid

Kohe kindlasti on uute tehnoloogiate tuleku juures üks kõige olulisemaid arenguid see, et meil on tekkinud rohkem sidemeid ja võrgustikke teiste inimestega. Need sidemed ei pruugi alati väga tugevad olla, kuid need siiski mõjutavad meie igapäevast elu. Sõpruse definitsioon on hakanud muutuma ja isegi uusi suhteid luuakse eelmiste ajastutega võrreldes üsnagi teistmoodi. Tinder on üks suurepärane näide sellest, kuidas uued tehnoloogiad on hakanud ümber defineerima viise, mil moel oleme siiamaani asju lahti mõtestanud. Eelmisel sajandil pidi minema pubisse või klubisse, et kohata uusi inimesi, kuid nüüd on võimalik alla laadida mobiiltelefoni jaoks toodetud aplikatsioon, mille abil koheselt inimesi kohtama hakata. Mõned kriitilisemad jälgijad väidavad, et see viib armastuse mõiste lahtumiseni. Progressiivsemad inimesed väidavad aga vastu, et armastus ei kao kuhugi ja inimesed on läbi aegade seda pidanud otsima. Lihtsalt nüüd on meil selleks olemas mugavamad tehnoloogiad.

Tulevikutehnoloogiad, mis võivad reaalsuseks saada

Tehnoloogiad ümbritsevad meid ja arenevad pidevalt, et inimkonna käekäiku mugavamaks ning sujuvamaks muuta. Kui mõtleme tagasi viimaste sadade aastate peale, siis võib julgelt tõdeda, et maailmas on erinevate uute tehnoloogiate ja leiutiste pealetung olnud ehmatavalt tugev. Mõelgem interneti, printerite, arvutite, lennukite ja geneetikateaduse peale. Kõik need alad on ühel või teisel moel edasi arenenud ja inimestele tervikuna uusi lahendusi ning võimalusi pakkunud. Tehnoloogia ei tähenda ainult elektroonikat või transpordivahendeid. Isegi hambapasta on omaette tehnoloogia, kuna selle tootmiseks läheb vaja tehnikat ja seda on ette valmistanud insenerid. Nüüd aga heidame pilgu tulevikku, et mõista, milliseid põnevaid, ehmatavaid ja kasulikke tehnoloogiaid võib lähitulevikus meie ellu ootamatult maanduda. Milline sind kõige rohkem üllatab?

Päikesekreem tableti kujul

Oled sa kunagi unistanud sellest, et ei peaks panema peale tugevalt lõhnavat ja üsna imeliku konsistentsiga päikesekreemi? Paljud inimesed vihkavad päikesekreemi peale panemist, mistõttu on teadlased hakanud mõtlema võimalike alternatiivide peale. Mõned geniaalsed isikud tulid välja avastusega, et korallid kaitsevad end samuti päikese eest ja pärast seda läksid koheselt teadlased laborisse täpsemaid lahendusi välja uurima. Tõepoolest võttis see tükk aega, ent UV-kaitsega tablett kaitseb nii nahka kui silmi päikese kahjuliku mõju eest ning seda UVA- ja UVB-kiirte vastu. Seega on tegu täieliku kaitsega, mida on inimesed juba tükk aega oodanud. Võimaliku maksumuse kohta täpsem info puudub, kuid võib arvata, et see kindlasti ei hakka kuuluma kõige odavamate ravimite hinnaklassi. Tegu on siiski mugavustootega, sest alati on võimalik päikesekreemi hankida või lihtsalt vältida päikese käes pikaaegset viibimist. Mõningad poliitikud on juba sõna võtnud, et tegu on luksuskaubaga, mistõttu luksusmaksuga riikides peaks minema päikesekaitset pakkuv tablett erimaksu alla.

Elusa mammuti kloonimine

Jaapanis on käinud eksperimentaalse bioloogia katsed, mille eesmärk on elustada mammut. See liik pole juba tükk aega maapinnal kõndinud, kuid esimesed katsed on andnud lootust, et see võib tõelisuseks saada. See tuletab meelde filmi nimega “Jurassic Park”, kus klooniti ja äratati ellu iidseid dinosauruseid, keda polnud maailm miljoneid aastaid näinud. Dinosauruseid pole küll veel keegi tahtnud ellu äratama hakata, ent mammuti plaan on tõesti reaalne asi, mida teadlased kaaluvad ja näevad realistliku variandina. Viimati pakuti mammuti sündimise ajaks 2016. aasta, aga ilmselt venib see veel kümnete aastate taha, kuna tegu on tõeliselt ressursimahuka ettevõtmisega. Pealegi tekib alati küsimus, et kuhu ikkagi mammut panna ja mida temaga täpsemalt ette võtta. Kui eetiline oleks panna mammuti tugeva klaasi taha, et inimesed saaksid teda raha eest vaatamas käia? Pealegi tekitab kloonimine rahva seas palju hirmu, sest kui on juba võimalik mammuteid kloonida, siis kui kaugel on inimese kloonimine? Ja see on juba paljude jaoks väga hirmutav ja eemaletõukav variant, millest ei taheta isegi rääkima hakata.

Laserid, mis parandavad haavu

2017. aastal võib tulla turule esimene laserpliiats, mille põhiline eesmärk on vigastuse tekkimisel haava kinni põletamine. See on kindlasti kasulik tööriist kõigile, kes tegelevad seiklusliku spordiga, sest tihti võib tulla ette õnnetusi, mille käigus tekivad lahtised haavad. Olles tsivilisatsioonist eemal, võib tekkida niivõrd ohtlik olukord, et inimene jookseb verest tühjaks enne, kui talle tulevad järgi parameedikud. Küll aga on laserpliiatsi olemasolu korral võimalik ise kõige esmase abi endale ära anda, misjärel on rohkem aega professionaalseid meditsiiniga tegelevaid inimesi ära oodata. Hetkel pole veel selgunud, millise hinnaga taoliseid pliiatseid müüma hakatakse, aga võib julgelt arvata, et odavad need ei ole. Pigem hakatakse neid müüma spetsiaalsetes matka- ja ekstreemreiside tooteid pakkuvates poodides. Iseenesest võivad sellised lasertooted hakata huvi pakkuma ka meditsiini valdkonnas töötavatele inimestele, sest laseri abil saaks kiiresti lahtiseid veresooni sulgeda. Tulevik näitab, milliseid täpsemaid kasutusvõimalusi laserpliiatsile kokkuvõttes leitakse.

Putukasuurused robotid

Tänapäeval pole robotid enam sugugi midagi, mis kuuluks futurismi või ulmefilmide valdkonda. Isegi Tallinna tänavatel on ringi liikumas nähtud (küll koos omanikuga) roboteid, kes filmivad või mõõdavad vahemaid. See on alles algus. Käivad kõlakad, et juba paari aasta pärast võib olla sõjaväel kasutuses miniatuursed, putuka suurused robotid, mille abil saab teha spioonitööd senisest tunduvalt efektiivsemalt. Esiteks ei näe vaenlased putukat, kui see on niivõrd pisike ja kui isegi näevad, siis võivad nad arvata, et tegu on tavalise putukaga. Sellise roboti külge saaks panna kaamera, mikrofoni, videovõimaluse ja mõnikord isegi vajalikku WiFi-ühendust toetava ruuteri komplekti.

Õnnetusekindlad autod

Selle suhtes on paljud inimesed väga skeptilised, kuid väidetavalt on Volvo hakanud taoliste maanteelaevade kallal juba töötama. Nimelt kasutatakse tehnoloogiana radarit, sonarit ja muid kajaloode ning selle abil tehakse kindlaks, kas eestpoolt on tulemas mõni ohtlik auto või on juht ise tegemas eluohtlikke manöövreid. Need autod võivad küll elusid päästa, sest ainuüksi Ameerikas saab igal aastal 30 000 inimest autoõnnetustes surma. Kui kasvõi pooled inimesed sõidaksid taoliste superautodega, siis väheneks see kaotatud elude arv 15 000 peale.