Pöörasemad robotid, mida on siiani leiutatud

21. sajand on kohe kindlasti robotite päralt ja see on aina süvenev trend. Me ei kujuta tänasel päeval ettegi, mida robotid võivad hakata meie heaks tegema või maailmas korraldama. Mõned hoiatavad credit rapid, et robotid võivad alustada mässu ja võtta maailma üle. See on ebatõenäoline, kuna robotite programmeerimise ja kontrollimise osa jääb ikkagi inimeste teha. Tõsi, isegi filmilavastajad on loonud düstoopilisi visioone tulevikust, kus robotid on võtnud maailma üle ja on hakanud hoopiski inimesi kontrollima. Isegi kui see peaks kunagi tõeks saama, siis on meil sinnamaani veel vägagi pikk tee käia. Nüüd aga vaatame erinevaid roboteid, keda on juba maailmasse loodud ja kes teevad erinevaid asju.

ASIMO

ASIMO on üks kõige muljetavaldavamaid roboteid, sest üsna peatselt pärast tema loomist hakkas see inimeste kujutlusvõimet haarama. Paljud mõtlesid, et ASIMO näol on tegu ühe kõige esimese tõelise robotikatsetusega, mis muudab maailma jäädavalt. Tema välimus on futuristlik ja meenutab naljakal kombel Apple nutitootja disaini, sest see on üsna valge ja läikiv. ASIMO tähendab Advanced Step In Innovative Mobility’t ehk eesti keeles edasijõudnud sammu innovatiivses mobiilsuses. Riistvara poolest on robotil suur hulk sensoreid, 57-kraadine vabadus liikumiseks, opereerimisaeg pärast laadimist mitu tundi ja võime võtta asju üles ning neid manipuleerida füüsilisel kombel. Mõned inimesed kardavad, et füüsiliste objektide manipuleerimine on esimene samm sinnapoole, et robotil on vähemalt teoreetiliselt võimalik hakata maailma kontrollima. Siiski on see vähemalt ASIMO puhul vägagi ebatõenäoline, sest tal pole piisavalt kaugele arendatud tarkvara.

PETMAN

PETMANi eesmärk on olnud testida keemiliste ainete eest kaitsvaid riideid ja ülikondi. Põhimõtteliselt on selle roboti eesmärgid militaarsed, kuna silmas pole peetud mitte tsiviilisikute kaitseülikondi laborites, vaid pigem sõdurite lahingkomplekti kuuluvaid ürpe. PETMAN on sellisel moel loodud, et ta saab vabalt ringi liikuda, kuna vaid selline disain saab võimalikult hästi jäljendada päris olukordi lahinguväljal ja reaalses elus eksisteerivaid sõdureid. Tundub, et insenerid said oma ülesandega suurepäraselt hakkama, kuna PETMAN on tõeline tehnika ime. Ta suudab end isegi painutada! Selle roboti peal on tänaseks tehtud juba päris suur arv katsetusi ja PETMANi loojad on oma suure palga uhkuse ning auga välja teeninud.

NAO

NAO robot sündis ASIMOga üsna sarnastel alustel ehk teda on võimalik päris mugavalt kontrollida ja tema käitumist manipuleerida. Nende kahe roboti vahel on üks põhiline erinevus. Nimelt on NAO oma sugulasest kõvasti väiksem. Kusjuures igaüks saab kirjutada aplikatsioone, mida on võimalik selle roboti peal kui riistvaralise kandja sees jooksutada. Meeletult põnev! Siinkohal räägitakse üha enam sellest, et ehk on kunagi robotid sarnased mobiiltelefonidele, millele on võimalik programmeerida erinevat tarkvara ja raha eest on võimalik neid äppe osta.

ATLAS

Ei, tegu pole maateadust õpetava robotiga. Boston Dynamics firma poolt arendatud robot on väga põnev ehitis, kuna see isend suudab liikuda läbi keerulisemate keskkondade ja otsida üles näiteks kadunud inimesi või loomi. Just selleks ülesandeks ongi see robot põhiliselt loodud ja valmis ehitatud. Küll aga näeb ATLAS võrreldes PETMANIGA vähem reaalse inimese moodi välja. Põhjusi võib otsida muuhulgas sellest, et tema sisse on pandud kõvasti rohkem riistvara ja tal on väga konkreetne eesmärk: aidata otsingumissioonidel paremini isikuid üles leida. Nüüd on asjad eriti põnevaks läinud, sest selle ATLAS roboti on ära ostnud tehnoloogiahiid Google. Seega, kui tahad näha robotit, mis oleks otsekui “Terminaatori” filmist pärit, siis tasub uurida internetist ATLAS roboti kohta lähemalt, kuna see on tõeline tehnoloogia ime.

Tulevikutehnoloogiad, mis võivad reaalsuseks saada

Tehnoloogiad ümbritsevad meid ja arenevad pidevalt, et inimkonna käekäiku mugavamaks ning sujuvamaks muuta. Kui mõtleme tagasi viimaste sadade aastate peale, siis võib julgelt tõdeda, et maailmas on erinevate uute tehnoloogiate ja leiutiste pealetung olnud ehmatavalt tugev. Mõelgem interneti, printerite, arvutite, lennukite ja geneetikateaduse peale. Kõik need alad on ühel või teisel moel edasi arenenud ja inimestele tervikuna uusi lahendusi ning võimalusi pakkunud. Tehnoloogia ei tähenda ainult elektroonikat või transpordivahendeid. Isegi hambapasta on omaette tehnoloogia, kuna selle tootmiseks läheb vaja tehnikat ja seda on ette valmistanud insenerid. Nüüd aga heidame pilgu tulevikku, et mõista, milliseid põnevaid, ehmatavaid ja kasulikke tehnoloogiaid võib lähitulevikus meie ellu ootamatult maanduda. Milline sind kõige rohkem üllatab?

Päikesekreem tableti kujul

Oled sa kunagi unistanud sellest, et ei peaks panema peale tugevalt lõhnavat ja üsna imeliku konsistentsiga päikesekreemi? Paljud inimesed vihkavad päikesekreemi peale panemist, mistõttu on teadlased hakanud mõtlema võimalike alternatiivide peale. Mõned geniaalsed isikud tulid välja avastusega, et korallid kaitsevad end samuti päikese eest ja pärast seda läksid koheselt teadlased laborisse täpsemaid lahendusi välja uurima. Tõepoolest võttis see tükk aega, ent UV-kaitsega tablett kaitseb nii nahka kui silmi päikese kahjuliku mõju eest ning seda UVA- ja UVB-kiirte vastu. Seega on tegu täieliku kaitsega, mida on inimesed juba tükk aega oodanud. Võimaliku maksumuse kohta täpsem info puudub, kuid võib arvata, et see kindlasti ei hakka kuuluma kõige odavamate ravimite hinnaklassi. Tegu on siiski mugavustootega, sest alati on võimalik päikesekreemi hankida või lihtsalt vältida päikese käes pikaaegset viibimist. Mõningad poliitikud on juba sõna võtnud, et tegu on luksuskaubaga, mistõttu luksusmaksuga riikides peaks minema päikesekaitset pakkuv tablett erimaksu alla.

Elusa mammuti kloonimine

Jaapanis on käinud eksperimentaalse bioloogia katsed, mille eesmärk on elustada mammut. See liik pole juba tükk aega maapinnal kõndinud, kuid esimesed katsed on andnud lootust, et see võib tõelisuseks saada. See tuletab meelde filmi nimega “Jurassic Park”, kus klooniti ja äratati ellu iidseid dinosauruseid, keda polnud maailm miljoneid aastaid näinud. Dinosauruseid pole küll veel keegi tahtnud ellu äratama hakata, ent mammuti plaan on tõesti reaalne asi, mida teadlased kaaluvad ja näevad realistliku variandina. Viimati pakuti mammuti sündimise ajaks 2016. aasta, aga ilmselt venib see veel kümnete aastate taha, kuna tegu on tõeliselt ressursimahuka ettevõtmisega. Pealegi tekib alati küsimus, et kuhu ikkagi mammut panna ja mida temaga täpsemalt ette võtta. Kui eetiline oleks panna mammuti tugeva klaasi taha, et inimesed saaksid teda raha eest vaatamas käia? Pealegi tekitab kloonimine rahva seas palju hirmu, sest kui on juba võimalik mammuteid kloonida, siis kui kaugel on inimese kloonimine? Ja see on juba paljude jaoks väga hirmutav ja eemaletõukav variant, millest ei taheta isegi rääkima hakata.

Laserid, mis parandavad haavu

2017. aastal võib tulla turule esimene laserpliiats, mille põhiline eesmärk on vigastuse tekkimisel haava kinni põletamine. See on kindlasti kasulik tööriist kõigile, kes tegelevad seiklusliku spordiga, sest tihti võib tulla ette õnnetusi, mille käigus tekivad lahtised haavad. Olles tsivilisatsioonist eemal, võib tekkida niivõrd ohtlik olukord, et inimene jookseb verest tühjaks enne, kui talle tulevad järgi parameedikud. Küll aga on laserpliiatsi olemasolu korral võimalik ise kõige esmase abi endale ära anda, misjärel on rohkem aega professionaalseid meditsiiniga tegelevaid inimesi ära oodata. Hetkel pole veel selgunud, millise hinnaga taoliseid pliiatseid müüma hakatakse, aga võib julgelt arvata, et odavad need ei ole. Pigem hakatakse neid müüma spetsiaalsetes matka- ja ekstreemreiside tooteid pakkuvates poodides. Iseenesest võivad sellised lasertooted hakata huvi pakkuma ka meditsiini valdkonnas töötavatele inimestele, sest laseri abil saaks kiiresti lahtiseid veresooni sulgeda. Tulevik näitab, milliseid täpsemaid kasutusvõimalusi laserpliiatsile kokkuvõttes leitakse.

Putukasuurused robotid

Tänapäeval pole robotid enam sugugi midagi, mis kuuluks futurismi või ulmefilmide valdkonda. Isegi Tallinna tänavatel on ringi liikumas nähtud (küll koos omanikuga) roboteid, kes filmivad või mõõdavad vahemaid. See on alles algus. Käivad kõlakad, et juba paari aasta pärast võib olla sõjaväel kasutuses miniatuursed, putuka suurused robotid, mille abil saab teha spioonitööd senisest tunduvalt efektiivsemalt. Esiteks ei näe vaenlased putukat, kui see on niivõrd pisike ja kui isegi näevad, siis võivad nad arvata, et tegu on tavalise putukaga. Sellise roboti külge saaks panna kaamera, mikrofoni, videovõimaluse ja mõnikord isegi vajalikku WiFi-ühendust toetava ruuteri komplekti.

Õnnetusekindlad autod

Selle suhtes on paljud inimesed väga skeptilised, kuid väidetavalt on Volvo hakanud taoliste maanteelaevade kallal juba töötama. Nimelt kasutatakse tehnoloogiana radarit, sonarit ja muid kajaloode ning selle abil tehakse kindlaks, kas eestpoolt on tulemas mõni ohtlik auto või on juht ise tegemas eluohtlikke manöövreid. Need autod võivad küll elusid päästa, sest ainuüksi Ameerikas saab igal aastal 30 000 inimest autoõnnetustes surma. Kui kasvõi pooled inimesed sõidaksid taoliste superautodega, siis väheneks see kaotatud elude arv 15 000 peale.