5 põhjust, miks igaüks peaks kaaluma nutikella kandmist

Pole pea ühtegi inimest, kes poleks kokku puutunud nutitelefonidega, nutitelekate ja muude tehnoloogiliselt nutikate seadmetega. Lastel on juba pea lasteaiaeast saati nutiseade näpus ning igas kodus leidub mõni selline seade. Ühe huvitava lisandina on aga viimastel aastatel hoogustunud ka nutikellade trend. Nutikellad on sisuliselt tavalised käekellad, kuhu on integreeritud mitmeid funktsioone, alates helistamisest ja pulsi mõõtmisest kuni sotsiaalmeedia teavituste näitamiseni – lan247.se. Põhjuseid, miks nutikella hankimine võib olla hea mõte, on mitmeid. Vaatame alljärgnevalt 5 taolist põhjust.

1. Nutikell hoiab su aega kokku

Päeva jooksul ei pane me tähelegi, kui palju kordi me tegelikult haarame oma telefoni järgi, rääkimata sellest, et telefoni võib end lehitsema unustada. Nutikella kaudu saab kiirelt kontrollida pea kõike vajalikku – see on põhimõtteliselt su nutitelefoni kaugjuhtimispult. Pole vaja pidevalt otsida telefoni ega kulutada väärtuslikke minuteid, kuna kõik olulised funktsioonid on otseses mõttes käe ulatuses.

2. Vähem häirivaid faktoreid

Kui sul on raskusi tööle ja toimetustele keskendumisega, on nutikell väga hea vaheldus nutitelefonile – sa ei pea pidevalt lehitsema nutitelefoni ja end sinna unustama, kuna kõik olulised teavitused tulevad su nutikellale niikuinii. Vaid kiire pilguheite abil saad näha, mis toimub ning sul ei teki ahvatlust lehitseda sotsiaalmeedias või uudiste vahel. Ei mingeid segavaid faktoreid, mis pidevalt su tähelepanu endale tõmbaksid (Sweden). Veelgi enam, see annab sulle nö tagasi kontrolli enda üle, kuna sa saad kontrollida mugavamalt, millistele teavitustele pöörad koheselt tähelepanu ning mida loed hiljem.

3. Mugav abivahend trenni tegemiseks

Pulsikellad ei ole mingi uudis trennitegijatele, kuid nutikell viib selle kontseptsiooni kaugemale. Lisaks võimalusele teha kõnesid, lugeda sõnumeid, jälgida sotsiaalmeediat ja muud, on enamikel nutikelladel ka pulsimõõtja, sammulugeja ja muud võimalused. Sa ei pea võtma kaasa telefoni jooksma minnes, vaid saad lihtsalt mugavalt kella kanda randmel ning saad endiselt jälgida kõike vajalikku. Samas on nutikellad stiilsed ja mugavad ka igapäevaelus, laiendades kella funktsionaalsust kaugemale üksnes spordist.

4. Kõnede tegemine on ülimalt lihtne

See asjaolu on eriti oluline autojuhtide vaatepunktist. Nutikellade üks peamiseid funktsioone on kõnede tegemine. Kellal on täisfunktsionaalne mikrofon ning vajalik tehnoloogia, mis võimaldab käigu pealt pidada telefonivestluse ilma, et peaksid otsima kotipõhjast üles oma telefoni või autosõidu ajal riskeerima telefoni haaramisega. Mõni mudel võimaldab telefonivestlust pidada ka siis, kui kõrvaklapid on parasjagu peas, mistõttu sobib nutikell neile, kellele meeldib väljas olles muusikat kuulata.

5. Säästab telefoni akut

Kas oled tüdinud pidevalt tühjenevast akust või akupanga kaasas tassimisest? Akut kulutab pea kõige rohkem kõrge resolutsiooniga ekraan ning kui sa klõpsutad iga natukese aja järelt telefoniekraani, et vaadata kellaaega või jälgida hiljutisi teateid, kulutadki väga kiirelt telefoni aku tühjaks. Nutikell vähendab aga aku kulu tohutult – sul ei ole vaja pidevalt jälgida telefoni, kuna saad kellaaega ja olulisi teavitusi jälgida hoopis käekella kaudu. Isegi, kui muretsed, et akut kulutab see, kui telefon ja nutikell on seotud Bluetoothi vahendusel, siis tegelikult ei ole see sugugi suur energiakulutaja.

Nutikell on kindlasti hea vaheldus tavalisele käekellale ning kui oled juba harjunud randmel kandma ajanäitajat, on nutikell täiesti naturaalne edasiminek. Võimalus jälgida sotsiaalmeedias toimuvat, näha kellaaega, teha trenni ja võtta vastu sõnumeid ning telefonikõnesid on enamgi kui piisavad põhjused, et proovida ka ise mõnda ägeda välimusega nutikella.

Kes saab tehnoloogia sektoris kõige rohkem palka?

Oeh, tehnoloogia sektor tekitab inimestes alati tunde, et seal liiguvad kõige suuremad rahad. Osaliselt ongi see tõsi, kuigi kohe kindlasti on vaja ära mainida, et oluline finants liigub ka energeetika, panganduse ja tootva tegevuse sektorites. Siiski võib üks tehnoloogilisel erialal lõpetanud üliõpilane tulevases elus loota pigem keskmisest kõrgemat palka, kuna suured tehnoloogiad aitavad meid igapäevaselt väga palju ja suur osa inimestest toetab selle sektori tegevust ühel või teisel moel: enamasti küll oma rahakotiga hääletades! Kui oleme jõudnud selleni, et tehnosektoris liiguvad suured summad, siis on sellele loogiline järgmine küsimus: “Aga kes saab ikkagi kõige rohkem?”. Selle välja selgitamiseks olemegi teinud järgneva ülevaate kõige tasuvamatest töökohtadest tehnoloogia sektoris.

Turvainsener

Turvainsenerid saavad palju palka sellepärast, et nende argipäevane tegevus aitab hoida suuri arvutisüsteeme kindla ja turvalisena. Nemad vastutavad selle eest, et keegi ei saaks firma süsteemidesse kergesti sisse häkkida ja seal palju pahandust teha. Mida vastutusrikkama tegevusega ettevõte on, seda suuremad võivad olla ka turvainseneride palgad.

Arvutiriistvara programmeerija

Arvutite riistvara programmeerijad võivad mõnikord saada tohutuid summasid, kuna nende õlul lasub koorem, mis koosneb kõige optimaalsemate ja hästi toimivate seadmete loomisest. See on küll vaieldav, ent nii mõnedki inimesed leiavad, et riistvara programmeerimine on tarkvaraga võrreldes veelgi keerulisem tegevus.

Tarkvara programmeerija

Siiski on vaja selles nimekirjas välja tuua tarkvara programmeerimisega tegelevad inimesed, sest nemadki saavad oma töö eest heldelt kompenseeritud. Väga paljud erinevad ettevõtted tahavad endale võtta tarkvara programeerijaid tööle, sest seda oskust läheb vaja nii meditsiinis, raamatupidamisest, inseneerias kui energeetikas.

Lahenduste arhitekt

Tegu on eriliste geeniustega, kes suudavad välja mõelda tavalise tarkvara ja riistvaraga võrreldes veelgi keerulisemaid süsteeme. Nad on justkui virtuaalse maailma arhitektid, kes oma tegevusega ehitavad terveid elektroonilisi linnu. Neile on kõvasti vähem töökohti, kui panna töökohtade arv joonele näiteks tarkvara programmeerimisega tegelevate inimestega, kuid need vähesemad töökohad on veel rohkem tasustatud.

Tarkvara arhitekt

Arvatavasti on tegu eriliselt hinnatud ametiga, sest tarkvara arhitektid ei tegele ainult koodi kirjutamisega. Nad mõtlevad välja ja disainivad keerulisi tarkvara kasutavaid aplikatsioone. Mõnikord võivad sellised töötajad aastas teenida üle 100 000 euro, kuid mõnes haruldases ettevõttes isegi rohkem. Siinkohal tasuks kellelgi, kes omab ligipääsu salastatud andmetele, kui palju teenib üks tarkvara arhitekst NASAs või FBIs!

Uued tehnoloogiad panganduses

Pangad on ühed kõige traditsioonilisemad insitutsioonid ühiskonnas. Pangad peavadki sellise käitumisega olema, kuna klientide ja pangaomanike vaheline suhe põhineb ainult usaldusel. Seetõttu peab pank näima pidevalt võimalikult usaldusväärne, sest vastasel juhul võivad kliendid hakata sidemes kahtlema ning kõige hullemal juhul on tulemuseks finantsiline krahh. Järgnevalt mõtleme selle peale, milliseid uusi tehnoloogiaid on vaatamata pangasektori jäikusele siiski hakatud katsetama või mida plaanitakse tulevikus rakendama hakata.

Biomeetrilised lahendused

Kujuta ette olukorda, kus tahad sularaha võtta automaadist välja, kuid sa ei pea selleks mitte ühtki PIN-koodi kuhugi sisestama. Tekitab umbusku? Selline tunne võib ju tekkida, aga tegelikult on see täiesti reaalne võimalus tuleviku panganduses. Nimelt hakatakse üha enam mõtlema selle peale, et panganduse sektoris on võimalik kasutada biomeetrilisi lahendusi. Teisisõnu tähendab see seda, et lähed pangakontorisse ja enne raha välja võtmist pead end ainult sõrmejälje abil tuvastama. Tegelikult pole sõrmejälg ainuke lahendus, vaid enda tuvastamiseks oleks teoreetiliselt võimalik ka silma võrkkesta skaneerida või isegi hingeõhu abil DNAd testida. Kõik need lahendused võivad tunda tänasel päeval futuristlikud, ent suur tõenäosuses on see, et juba aastakümnete pärast võime kõik PIN-koodid ära unustada ja ainult oma sõrme või mõne muu kehaosa abil hakata raha välja võtma.

Nutikas pank otse autos

Teadupärast on hakanud autodki üha nutikamaks muutuma ja nüüd on võimalik isegi kõige uuematele autodele aplikatsioone installeerida. Üks Hispaania pank tuli välja ideega, et pangateenustele võiks saada oma isiklikus autos ligi pääseda. See on üllatav idee, mis hakkas koheselt potentsiaalsetele klientidele meeldima. Loomulikult on selle juures üks murekoht. Kuidas pääseda ligi pangateenustele, kui auto juhtimine eeldab ideaalis täielikku keskendumist? Briljantsed mõtlejad selle idee taga tulid välja konkreetse lahendusega. See aplikatsioon oleks hääljuhitav, mis tähendab seda, et terve aeg oleks võimalik oma silmadega jäägitult teele ja juhtimisele keskenduda. Kui soovid teada näiteks oma kontojääki, siis teed seda kõneldes ja pangaaplikatsioon vastab sulle samamoodi heli abil.

Nutikellad

Nutikellad on kohe kindlasti väga tugev teema elektroonikas, mis tulevikus aina enam populaarsust juurde võidab. Hea näide sellest uuest tehnoloogia lainest on Apple Watch ja selle konkurendid. Nüüd on pangad selle trendi avastanud ja mõtlevad välja erinevaid variante, kuidas oleks võimalik nutikellade abil pääseda ligi pangakontole. Võib-olla on naiivne ette kujutada, et nutikella abil saaks reaalselt rahasid liigutama hakata, kui kontojäägi või määratud maksete üle kontrollimiseks peaks pisike ekraan küll piisav olema.

Tehisintellekti kasutamine

See pole enam tulevik, vaid see käib juba paljudes pankades. Ei, see ei tähenda sugugi seda, et teisel pool letti istuks pangatelleri asemel hoopis robot. Pigem keskendub tehisintellekti teema hoopiski sellele, kuidas toimub klientide andmete töötlemine, harjumuste välja selgitamine ja võimaliku turundustegevuse optimeerimine. Kui kunagisel ajal oli selleks vaja ühte tarka (tegelikult mitu kontoritäit) inimest koos kalkulaatoriga, siis nüüd toimub masina isiklik õppimine. Arvuti saab üha rohkemate ülesannetega tegeledes aina “targemaks”, mistõttu oskab ta pangaomanikele tuua välja konkreetseid viise, kuidas optimeerida tegevust ja millised on klientide pangateenuste kasutamise harjumused. Põnev ja hirmutav samaaegselt!

Digitaalsed tšekid

Jah, tšekkide kirjutamine on tänaseks päevaks enamjaolt maailmas täiesti moest läinud. Nüüd aga proovivad pangad seda tegevust taaselustada digitaalsete tšekkide näol. Need on paberkandjatega võrreldes turvalisemad ja paha ei tee seegi, et need säästavad tunduvalt rohkem loodust, kui paberi peale trükitud tšekid. Kindlasti on siiski arutelu sellel teemal, kas häkkerid ja kräkkerid ei taha mitte tšekke hakata võltsima või tšekkide virtuaalsesse hoiualasse hakata sisse tungida. Need on reaalsed variandid, aga samas peab meeles pidama, et teatavad ohud säilivad kõikide uute tehnoloogiliste lahenduste puhul ja sellega ei saa otseselt midagi ette võtta. Keegi ei hakka olemasolevaid innovaatilisi plaane lihtsalt sellepärast katkestama, et need tunduvad kellelegi potentsiaalselt ohtlikud.

Augmenteeritud reaalsus

Google Glass on seda juba üritanud ja nii mõnedki mobiiliäpid proovivad raha teenida augmenteeritud reaalsuse teema pealt. See tähendab seda, et läbi fotosilma näed tavalist reaalsust, kuid sellele on juurde lisatud erinevaid virtuaalseid täiendusi. Näiteks võid ringi kõndida virtuaalprillid peas ja näha tavalist tänavat, kuid poodide kohal hõljuvad teabekastikesed avamisaegade või muu vajaliku info kohta. Panganduses leiduks augmenteeritud reaalsusele palju kasutusalasid, kui otse loomulikult on tegu üsna kuluka ettevõtmisega, mistõttu ei pruugi kohe alguses paljud panganduslikud ettevõtted selle uue trendiga kaasa minna. Pigem oodatakse veel mitmeid aastaid, et tehnoloogia muutuks odavamaks ja inimmassid oleksid sellega rohkem harjunud.

Tulevikutehnoloogiad, mis võivad reaalsuseks saada

Tehnoloogiad ümbritsevad meid ja arenevad pidevalt, et inimkonna käekäiku mugavamaks ning sujuvamaks muuta. Kui mõtleme tagasi viimaste sadade aastate peale, siis võib julgelt tõdeda, et maailmas on erinevate uute tehnoloogiate ja leiutiste pealetung olnud ehmatavalt tugev. Mõelgem interneti, printerite, arvutite, lennukite ja geneetikateaduse peale. Kõik need alad on ühel või teisel moel edasi arenenud ja inimestele tervikuna uusi lahendusi ning võimalusi pakkunud. Tehnoloogia ei tähenda ainult elektroonikat või transpordivahendeid. Isegi hambapasta on omaette tehnoloogia, kuna selle tootmiseks läheb vaja tehnikat ja seda on ette valmistanud insenerid. Nüüd aga heidame pilgu tulevikku, et mõista, milliseid põnevaid, ehmatavaid ja kasulikke tehnoloogiaid võib lähitulevikus meie ellu ootamatult maanduda. Milline sind kõige rohkem üllatab?

Päikesekreem tableti kujul

Oled sa kunagi unistanud sellest, et ei peaks panema peale tugevalt lõhnavat ja üsna imeliku konsistentsiga päikesekreemi? Paljud inimesed vihkavad päikesekreemi peale panemist, mistõttu on teadlased hakanud mõtlema võimalike alternatiivide peale. Mõned geniaalsed isikud tulid välja avastusega, et korallid kaitsevad end samuti päikese eest ja pärast seda läksid koheselt teadlased laborisse täpsemaid lahendusi välja uurima. Tõepoolest võttis see tükk aega, ent UV-kaitsega tablett kaitseb nii nahka kui silmi päikese kahjuliku mõju eest ning seda UVA- ja UVB-kiirte vastu. Seega on tegu täieliku kaitsega, mida on inimesed juba tükk aega oodanud. Võimaliku maksumuse kohta täpsem info puudub, kuid võib arvata, et see kindlasti ei hakka kuuluma kõige odavamate ravimite hinnaklassi. Tegu on siiski mugavustootega, sest alati on võimalik päikesekreemi hankida või lihtsalt vältida päikese käes pikaaegset viibimist. Mõningad poliitikud on juba sõna võtnud, et tegu on luksuskaubaga, mistõttu luksusmaksuga riikides peaks minema päikesekaitset pakkuv tablett erimaksu alla.

Elusa mammuti kloonimine

Jaapanis on käinud eksperimentaalse bioloogia katsed, mille eesmärk on elustada mammut. See liik pole juba tükk aega maapinnal kõndinud, kuid esimesed katsed on andnud lootust, et see võib tõelisuseks saada. See tuletab meelde filmi nimega “Jurassic Park”, kus klooniti ja äratati ellu iidseid dinosauruseid, keda polnud maailm miljoneid aastaid näinud. Dinosauruseid pole küll veel keegi tahtnud ellu äratama hakata, ent mammuti plaan on tõesti reaalne asi, mida teadlased kaaluvad ja näevad realistliku variandina. Viimati pakuti mammuti sündimise ajaks 2016. aasta, aga ilmselt venib see veel kümnete aastate taha, kuna tegu on tõeliselt ressursimahuka ettevõtmisega. Pealegi tekib alati küsimus, et kuhu ikkagi mammut panna ja mida temaga täpsemalt ette võtta. Kui eetiline oleks panna mammuti tugeva klaasi taha, et inimesed saaksid teda raha eest vaatamas käia? Pealegi tekitab kloonimine rahva seas palju hirmu, sest kui on juba võimalik mammuteid kloonida, siis kui kaugel on inimese kloonimine? Ja see on juba paljude jaoks väga hirmutav ja eemaletõukav variant, millest ei taheta isegi rääkima hakata.

Laserid, mis parandavad haavu

2017. aastal võib tulla turule esimene laserpliiats, mille põhiline eesmärk on vigastuse tekkimisel haava kinni põletamine. See on kindlasti kasulik tööriist kõigile, kes tegelevad seiklusliku spordiga, sest tihti võib tulla ette õnnetusi, mille käigus tekivad lahtised haavad. Olles tsivilisatsioonist eemal, võib tekkida niivõrd ohtlik olukord, et inimene jookseb verest tühjaks enne, kui talle tulevad järgi parameedikud. Küll aga on laserpliiatsi olemasolu korral võimalik ise kõige esmase abi endale ära anda, misjärel on rohkem aega professionaalseid meditsiiniga tegelevaid inimesi ära oodata. Hetkel pole veel selgunud, millise hinnaga taoliseid pliiatseid müüma hakatakse, aga võib julgelt arvata, et odavad need ei ole. Pigem hakatakse neid müüma spetsiaalsetes matka- ja ekstreemreiside tooteid pakkuvates poodides. Iseenesest võivad sellised lasertooted hakata huvi pakkuma ka meditsiini valdkonnas töötavatele inimestele, sest laseri abil saaks kiiresti lahtiseid veresooni sulgeda. Tulevik näitab, milliseid täpsemaid kasutusvõimalusi laserpliiatsile kokkuvõttes leitakse.

Putukasuurused robotid

Tänapäeval pole robotid enam sugugi midagi, mis kuuluks futurismi või ulmefilmide valdkonda. Isegi Tallinna tänavatel on ringi liikumas nähtud (küll koos omanikuga) roboteid, kes filmivad või mõõdavad vahemaid. See on alles algus. Käivad kõlakad, et juba paari aasta pärast võib olla sõjaväel kasutuses miniatuursed, putuka suurused robotid, mille abil saab teha spioonitööd senisest tunduvalt efektiivsemalt. Esiteks ei näe vaenlased putukat, kui see on niivõrd pisike ja kui isegi näevad, siis võivad nad arvata, et tegu on tavalise putukaga. Sellise roboti külge saaks panna kaamera, mikrofoni, videovõimaluse ja mõnikord isegi vajalikku WiFi-ühendust toetava ruuteri komplekti.

Õnnetusekindlad autod

Selle suhtes on paljud inimesed väga skeptilised, kuid väidetavalt on Volvo hakanud taoliste maanteelaevade kallal juba töötama. Nimelt kasutatakse tehnoloogiana radarit, sonarit ja muid kajaloode ning selle abil tehakse kindlaks, kas eestpoolt on tulemas mõni ohtlik auto või on juht ise tegemas eluohtlikke manöövreid. Need autod võivad küll elusid päästa, sest ainuüksi Ameerikas saab igal aastal 30 000 inimest autoõnnetustes surma. Kui kasvõi pooled inimesed sõidaksid taoliste superautodega, siis väheneks see kaotatud elude arv 15 000 peale.